Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi pöördumine immuniseerimiste osas
14.12.2009 10:06
Kuigi enamus uue gripi (H1N1, pandeemiline gripp) haigusjuhte on kerged või keskmise raskusega on kogu maailmas esinenud raskeid haigusjuhte, mis on nõudnud pikaajalist ravi intensiivravi osakondades ning halvimal juhul lõppenud surmaga. Murettekitav on asjaolu, et suur hulk surmaga lõppenud juhtudest on esinenud eelnevalt tervetel noortel inimestel.
Vaktsiinid on üks vähestest ennetusabinõudest, mis on osutunud efektiivseks gripi profülaktikas. Uuringud on näidanud, et hooajalise gripi vaktsiinid ei ole efektiivsed uue pandeemilise gripi korral. Eesti Infektsioonhaiguste Selts on seiskohal, et Euroopa Liidus registreeritud uue gripi vaktsiinide tõhusus ületab tunduvalt nendega kaasnevat võimalikku terviseriski. Siiani läbiviidud uuringud ja vaktsineeritud isikute jälgimine näitab, et vaktsineerimise järgselt võib esineda lokaalseid kõrvalnähte (süstekoha punetus, valulikkus ja turse) ning kergemaid üldsümptomeid (väike palavik, peavalu jne.). Samas aga riskigruppidesse kuuluvate isikute haigestumine võib osutuda eluohtlikuks kas neile endile või teistele isikutele, kellega haigestunud isikud oma töö tõttu kokku puutuvad. Infektsioonhaiguste Selts on seisukohal, et uue gripi vastane immuniseerimine kaitseb haigestumise eest ja seega väldib nii rasket haigestumist kui ka surmajuhtumeid.
Praeguseks läbiviidud uuringud ei ole näidanud, et vaktsiinid soodustaksid või põhjustaksid teiste nakkushaiguste esinemise sagenemist või raskemat põdemist. Küll aga on rohkelt teaduslikku tõestust, et lapseea plaanilised vaktsineerimised väldivad raskeid nakkushaigusi ja surmajuhte. Nii on Eestis tänu vaktsiinidele täielikult likvideeritud hemofiiluse poolt põhjustatud meningiit, difteeria, lastehalvatus, leetrid ja punetise viirusest põhjustatud kaasasündinud kurtus. Oluliselt on vähenenud haigestumine läkaköhasse, b-hepatiiti, mumpsi ning on muutunud kergemaks nende haiguste kulg. Siiski pole ükski nende haiguse tekitajatest maailmast kadunud ning eksisteerib tõsine oht, et kui vaktsineerimised kasvõi ajutiselt lõpetatakse, tulevad need haigused tagasi. Nii juhtus 1990ndatel aastatel difteeriaga. Eesti Infektsioohaiguste Selts leiab, et plaaniliste immuniseerimiste kasvõi ajutine katkestamine hõlmab endas ohtu raskete infektsioonhaiguste taasilmumiseks, samas kui puudub tõestus ja usutavus, et immuniseerimised oleks seotud teiste infektsioonhaiguste sagenemisega. Eesti Infektsioonhaiguste selts peab lubamatuks muudatusi laste plaaniliste vaktsineerimiste osas.
Eesti Infektsioonhaiguste Selts
